Klaveriosakond

Tubli

2011-06-20T08:22:00.000+03:00

Keegi nimetas mind eile tubliks. No küll oleks kole kui seda "tublit inimest" oleks laval igav kuulata...! Eile pingutasin selle nimel ning sain aru, et kohati õnnestus mängida nii, et publik saalis kuulas ka tegelikult huviga. Tänan, et mind tubliks nimetate - ma olen tõesti väga palju töötanud, kuid taotlen ikka seda, et see töö mind arendaks - see on minu ülim eesmärk - saada professionaaliks ja loovisiksuseks. Lõppude lõpuks on eesti riik minu õppimist finantseerinud ning kontserte andes ning muusikavaldkonnas tegutsedes me hakkame olema muuhulgas ka eeskujuks järgmistele põlvkondadele - oma pühendumise ja tõsise tööga. Loodan, et oma pühendumust ja andeid kasutades suudame muusikavaldkonnas teha nii, et kõik see, mida me praegu kritiseerime, muutuks paremaks. Selle jaoks on vaja haridust ja kogemusi ning - väga suurt pingutust, et neid omandada...
Jumal ja Karajan taevas olgu tänatud - Muusika-ja Teatriakadeemia seisab veel püsti ja Aaviksoo pole seda veel maha lasknud lammutada...

Tubin

2011-05-25T11:52:00.000+03:00

Ilus on kirjutada Tubinast siin vaikses toas kui tuhapilved varjutavad eesti päikest. Virmalisi ei näe... Aga on palju põhjuseid tänulik olla. Tubina muusika on eestlasele lähedane - nordic identity, nagu kirjas prof Pärtlase artiklis 2. klaverisonaadi kohta. Ma ei tohi unustada, et doktoritöö eesmärk peab olema muusika õnnestumine laval... 19. juuni saab olema Kammersaalis ettekanne Sonaadist nr 2 (ja kui jõuab, siis midagi veel:))...

facebook ei ole minu jaoks

2011-03-29T15:46:00.000+03:00

Kehv lugu selle fb-ga - mina ei saa postitada lõpmatult linke tortide, beebide, igavate naljade jmga... ma ei saa aru, kuidas sellistel momentidel inimesed nii oma nina ette elavad..... Mulle meeldib küll vahest kommenteerida - ja hea oleks kui humoorikalt välja kukuks...(Enamasti ei saada mu naljadest aru.) Ja Facebookist enesereklaami vahendina on mul täitsa siiber, tõepoolest.
Mul on vaja saada valmis paar suurt projekti ja ma ei tohiks siin istuda - aga ikkagi istun ja pean Liibanoni-sündmuste päevikut - enda jaoks. Mu FB on neid linke täis. Eesti on nii väike, et iga kadumaläinud inimene maksab meile terve varanduse - moraalselt. Aga ma ei näe, et keegi mu sõpradest mõtleks kaasa...
Õhtul vaja teha üks meditatsioon - elu muutub kogu aeg. Keskendumist on vaja.
Elu muutub ja ta läheb kiiresti mööda... Ta võib peatuda kusagil võõras riigis kus ei saa teha muud kui meenutada oma töölauda, oma kodu, peret ja seda, kuidas me kõik eesti ilma kirusime. Nüüd on kuidagi väga kuumaks läinud... Loodan, et eestlased saavad koju.

Võlurid

2010-08-02T13:29:00.000+03:00

Võlurite võlujõu või õieti väe kasutamine ja selle kujutamine filmis "Võluri õpipoiss" lülitas sisse äärmiselt ohtliku mõttekäigu: võlurite maailm ekraanil ja raamatutes ning Tubina sonaat partituuris, neil on lausa visuaalselt midagi ühist - räägin ikka kujutlusest, täiesti teadusväliselt, muidugi, milleks kõike nii täht-tähelt võtta. Aga oletame - partituuri loomine ja hiljem kõlamapanek on nagu maailma loomine ja selles maailmas ning meis eneses sisalduva energia kasutamine. Oletame, et käsutame samasuguse väega muusikalisi kujundeid - laseme kõlada tulel, tuulel, vihmal ja rahel, laseme tantsida virmalisi ning keerutada lumetormil... (nagu filmis...::)))). Meie kätest ja meeltest, õigemini meeltest ja kätest tekib energia, mida käsutame vastavalt tahtele (ja nagu vaene Merlini algaja jüngergi, "pillame" algul energia "maha", see lööb meile oma vastupanuga näkku ja kätte ja kehasse). Õppides ja harjutades Tubina sonaati, tundub (ilmselt šamaanluse puute tõttu) muusika tugevasti seostuvat looduse võimsaimate protsessidega, olgu nad inimesele jälgitavad või siis mitte. Kindel, et muusikas on sama suur energia. Minu jaoks seostub see võlujõud loodusjõududega ning teisalt on igasuguse fantaasiamaailma ja võlurivärgi puhul võimalik aimata allegooriat meie väikese maailmaga: meie inimestena tajume mustade ja valgete jõudude olemasolu, nii nagu Harryl, on ka meil igaühel oma dementorid, meil on oma vägi, mida õpime kasutama, meil on igaühel oma võitlus oma Voldemortiga ja kui veab, siis ka oma Dumbledore. Kusjuures, praegu on veel see staadium, kus läheb vaja Merlini võlusõrmust.
Muide, film oli väga hea!

Süvenemine ja vaikus

2010-04-16T21:01:00.004+03:00

Süvenemine ja vaikus on heli loomise poolt. Müra on paradoksaalsel kombel ise helide kogum, mis suretab igasugused helid. Mõtetemüra jõuab minuni meilidest, infouputusest, suhtlemisest, kohutav, talumatu müra tuleb reklaamidest ja näiteks jutukatest kaasreisijatest bussis ning trammis, näiteks. Ja ärge öelge, et ma ei peaks kuhugi sisse logima. Kuulge, pean ikka küll.
Ja nüüd - kasutan jälle sõnaühendit "paradoksaalsel kombel" - olen hakanud muusikas kuulma vaikust. Tahan seda kuulda aina rohkem. Sest me vajame seda, muusikud, nagu me oleme... Vaikus, sisenemine süvenemisseisundisse, süvenemine siseseisundi vaikusse, süvenev vaikus siseseisundis, süvenev vaikus.

Schubert D845

2010-04-05T13:00:00.002+03:00

Elanud üle aasta koos Schubertiga, võin öelda, et teist nii sügavat suhet pole mul olnud:)
Kohe kui tutvusime, olin täiesti temast sisse võetud. Tema mängib mind, mitte mina teda. Ta on minust nii palju välja pigistanud, oleme koos tema elu eest võidelnud, oleme leidnud teatava olemise viisi - praeguseks. Alles nüüd oleme jõudnud sellesse faasi, kust alates hakkame muutuma juba loominguliseks. Mida edasi, seda rohkem pisiasju hakkad märkama. Ja lõpuks ka teostama.
Väljastpoolt tundub see kõik lihtne ja mittemidagiütlev - vaid nimed kontserdiplakatil, kavalehel.
Aga kui vaadata asjade taha, on see tõsine, läbimõeldud, ettekavatsetud, sisseelatud side. Omaks võetud, omandatud, esmakordselt ja mitmekordselt. Lavastus lavastatud, tunded tunnetatud, nägemused nähtud, kujutlused kujuteldud. Aega on lastud voolata. Ja uuesti alustatud.
Kardan seda, kuidas ta jääb ellu laval. Kardan selle suhtega avalikkuse ette tulla - kohmetuks võtab, halvab mõistuse. Võitlus selle hirmuga on võitlus Schuberti elu eest. Kuulaja sisemaailma elusana hoidmise eest. Mis öelda on, peab öeldud saama - see on vastutus, mille ulatus saab selgeks siis kui ta on õnnestunud.

Kultuuripealinna arutelu ERR-is

2010-01-06T00:33:00.002+02:00

Seekord olen Priimägi mõtete pooldaja - Tallinnal on midagi ka ANDA, mitte lihtsalt oodata turiste või et kultuuripealinn on vaid kontserdiagentuur.
Tallinn peab seadma suurema eesmärgi ja Euroopa väikeriikide konverents ja selle tulemusena euroopalikke väärtusi deklareeriv dokument - see on Euroopa kultuuripealinna vääriline eesmärk.
Sellega pole tahetud öelda, et kogu senine töö 2011 Sihtasutuses oleks "kahvatu"- seda väitis Priimägi, mitte mina. Mina usun, et seal inimesed teevad hingega oma eesmärgi nimel tööd.

Eurooplase identiteet, mille otsismisest Priimägi rääkis, moodustub muuhulgas ka klassikalisest muusikast. Klaverimuusika ja kodumusitseerimine Euroopa kodudes 19. sajandil aitas kujundada paljusid põlvkondi, kes oskasid seda identiteeti edasi kanda ja hoida. Ka meie väike seltskond tegeleb praegu Schuberti klaverimuusikaga neljale käele. Kontsert toimub 17. jaanuaril Lauluväljaku Klaassaalis kell 15.00. Muide, saab kuulda ka kuuele käele kirjutatud muusikat!

Klaveritund

2009-11-18T18:45:00.003+02:00

Rolf Plagge tund kulges väga töiselt, saksa keeles, vahepealsete inglisekeelsete "põigetega". Ega rohkem Schubertiga kursis inimest ei pea otsima - Austriast pärit, on õppinud ka Paul Badura-Škoda juures ning suurte kogemustega. Schuberti juures taotles ta täpsust, lihtsust, laulvust. Kõik. Niisama lihtne see ongi. ( Ja nüüd kõik klaveri taha- !).
Ka üks pikka kasvu klaveriprofessor ütles koridoris pärast seda tundi: ega enne ei tule see õige vabadus, kui ranguse tee on lõpuni läbi käidud...

Tegelikult sain teada negatiivsetest ja positiivsetest aktsentidest, mõnedest küsitavustest nooditekstis - kus väljaandjate arvamused lahku lähevad. Sain väga hea esinemiskogemuse. Mõte liikus kaasa, suutsin kohapeal kõike teha, mida professor nõudis...
Tegelikult selliseid häid ja täidetud päevi pole elus palju. Kus nii palju muutub.

Aga loodetavasti muutub paljugi kui doktorant saab aru, et Schubertiga töötades "voorus ei tohi magada", sest pole ingleid, kes vahti peaks (selle asemel on publik, kes mõtleb - oh, kui õudne ...). Muutub rohkem kui lihtsalt Schuberti sonaadi I osa. Kogu prisma muutub. Loodetavasti paremaks, täpsemaks, laulvamaks.

Meil on nii spetsiifiline eriala, et võiks arvata: see ei lähe kellelegi korda, mida ütleb Salzburgi klaveriprofessor eesti doktorandile suvalisel novembripäeval.
Võiks arvata, et see on nii kõrge kunst, et selle jaoks on raske leida juba nautijaid, rääkimata selle tegijatest.

Just selle küsimuse on Plagge endale selgeks mõelnud - there is no "because", ütles ta ühele teisele mängijale, kes tegi Raveli Sonatiini. Ära mängi millegi või kellegi pärast.

Mis oli veel Plagge juures kena - tema jutt ja olek polnud kuiv ega üleolev, vaid meeldiv. Austerlastel on vist mingi hea tuju geen, mis valab kõik mõnusa mahlase šokolaadikastmega üle - isegi kui ta ütleb midagi kriitilist, ei ole see ebameeldivalt üleolev ja külm, vaid selline asjalik-kaastundlik.
Professionaalse meistriklassitegijana ei hakanud ta kellegi käeasendit väänama ega kogu senist tööd ümber tegema. Õpilase enda isiksus sai vähe tähelepanu, sest 60 minutit ei ole piisav , et tegelda põhjapanevalt kõigi probleemidega. Kuid ühe või paar peamist asja, mille kallal enda juures töötada, ütles ta ikkagi igale mängijale.
Ja nüüd tõepoolest klaveri juurde...

Raske õppusel, kerge lahingus...

2009-11-15T18:33:00.001+02:00

17.-21.11 Meistrikursus muusika-ja Teatriakadeemias - Rolf Plagge , klaver, Mozarteum...

Bruno Lukist ja temale pühendatud päevast

2009-10-27T20:32:00.003+02:00

Kui melu möödas, on olnud aega sõeluda välja suurimad elamused. Kontserdist Bruno Lukk 100 jäi enam meelde Lembit Orgse - Bach, Toomas Vana - Mozart ning elamuste hulka võib lugeda ka kogu sündmusterohket päeva ja kontserti vallanud atmosfääri. See oli nagu vanasti - pisut pühalik. Kontsert kui päeva apoteoos oli hümn ilule, vaimsetele kõrguste püüdlustele muusika kaudu, mida võib pidada professor Luki suurimaks ideaaliks.

Ilmunud mälestusteraamat "Meistri haare. Mälestusi Bruno Lukist" on koostaja Maia Lilje sõnul ka raamat temast kirjutanud õpilastest endist. Mälestusi on ka väga erinevaid. Kuidas teisiti - Lukk ei suhtunud oma õpilastesse ühtmoodi. Ei puudu ka naljakad lookesed - ja kibedamad tõdemused. Palju on fotosid.
Tiia Järgi ettekanne konverentsil puudutas mh Luki "teeneid" Konservatooriumi ajaloos - nagu paljude õppejõudude vallandamine. Kui kellelgi oli halb ankeet, siis muidugi Lukil endal. Nagu paljusid, hoiti ka teda ilmselt kogu aeg sihikul. Oleme taasiseseisvumise järel paljude toonaste juhtivtegelaste suhtes võtnud leppimatu hoiaku - kui punane, siis punane, kui ikka töötas koos võimudega, siis ... me nendesse enam kuidagi hästi ei saa suhtuda. Aga Lukk ei kuulunud tegelikult parteisse ning T.J. sõnul oli Tallinna Riiklik Konservatoorium sõjajärgsetel tundlikel ja ohtlikel aastatel ainus rahvuskeelne konservatoorium N. Liidus. Kui oleks olnud teisiti, kui Lukk oleks talitanud teisiti, siis...
Siis oleks tulnud keegi teine ja teinud siia hoopis teistsugused koolkonnad, seltsimehed... Seda enam, et need koolkonnad olid kohe ukse taga valmis, laetud laskemoonaga, mis lõhkeb, kuuldes sõnu nagu "rahvuskultuur" või "demokraatia".
Aga - see aeg polnud oma jubeduses nii jube selleks, et keegi saaks 60 aastat hiljem siin mõnuga sõnu veeretada...
Mõtlema paneb, et muusika valdkonnas saaks nii palju ära teha integratsiooni heaks, on juba kuulda olnud küsimust - miks riik pole seda nuppu veel tööle pannud? Ma mõtlen, täielikult tööle pannud...
Ka Luki õpilaste hulgas oli mitmest rahvusest inimesi ning ta ise oli euroopaliku integratsiooni hea näide.
Võtaksime ehk õppust tema elust - oma juurte tunnetamisest oleme ehk ise aru saanud, kuid euroopalik integratsioon koos iseseisva mõtlemise ja avarama maailmanägemusega tuleks meile kasuks. Et saaksime tähistada veel palju "sadasid".

Bruno Luki päev

2009-10-22T20:53:00.004+03:00

LAUPÄEVAL, 24.oktoobril 2009 tähistatakse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof. Bruno Luki 100 sünniaastapäeva.

Algusega 10.30 toimub I Bruno Luki nim. klaverikonverents
10.30 Konverentsi avamine, tervitused
10.45 Tiia Järg “Bruno Lukk: kujunemise aeg ja ruum”
11.15 Age Juurikas “Bruno Luki sidemed Venemaaga”
11.45 Vaheaeg 15 min.
12.00 Lembit Orgse “Bruno Lukk ja Bachi-mängu valikud”
12.30 Mart Ernesaks “Pedaal Bruno Luki õpetuses”
13.00 Vaheaeg 15 min.
13.15 Toivo Nahkur “Bruno Lukk ja Theodor Leschetitzky”
13.45 Arbo Valdma “Klaveriasjad, mis rääkimatagi selged on. Üleräägitud tõsiasjad interpretatsioonis ja klaverimängus”
15.00 Näituse “Bruno Lukk 100” avamine (0-korrusel)
16.00 Mälestusteraamatu „Meistri haare. Meenutusi Bruno Lukist“ ja CD „Bruno Lukk. Eesti klaverimuusika“ esitlus EMTA kammersaalis
18.00 Kontsert BRUNO LUKK 100 sarjast JUBILATE
EMTA kammersaalis
Esinevad Bruno Luki õpilased:

Lembit Orgse, Imbi Tarum, Jüri Alperten, Irene Lindi, Olga Tambre, Helin Kapten,
Martti Raide, Enn Kivilo, Leelo Kõlar, Evi Ross, Mati Mikalai, Mart Ernesaks, Toomas Vana, Kalle Randalu.
Kaastegev Merle Hillep (sopran).
Kontserdilt teeb otseülekande Klassikaraadio.
Sissepääs Bruno Luki päeva üritustele on tasuta.

Eesti oma Erkki-Sven Tüür

2009-10-17T20:48:00.004+03:00

Oli väga hea meel, et ma ei jäänud ilma Erkki-Sven Tüüri juubelikontserdist...
Seda teekonda, mis tema muusikas on võimalik kaasa teha, ei saa päriselt kogeda vaid plaate kuulates, muusika võimsaim avaldumiskoht on siin ja praegu, otse, vaimujõu ja akustika koosvalitsuses, helivõngete ja - ei oskagi õiget sõna leida - aurade koosloitsimises. See on sündmus, mitte grammigi vähem. Ja nüüd olen ise kogenud vahetult, et tema muusika suudab mõjutada inimesi. Suudab mõtlema panna. Ja see ei olnud ainuke kord.

PAUL LEWIS Tamperes

2009-10-12T16:02:00.003+03:00

Paul Lewis oli minu isiklik suur elamus Tallinnas Klaverifestivalil 2008. Soome -debüüdi tegi ta alles reedel, 9. 10. Tampere-Talos Mozarti Klaverikontserdiga A-duur nr 12. Tõeline loominguline vaim valitses laval, kandes oma sõnumid vaevata saali, tõeline fraseerimine ja legato, imeilus bel canto, kõnekad afektid, hea proportsioonitunnetus ja maitse - tegemist on maailma tipuga, kes samas jääb oma väljenduses lihtsaks, siiraks ja suursuguseks, nii mängus kui oma olekus ning kõnes.
On kuulda, et varsti teeb ta oma debüüdi Royal Festival Hallis
http://www.southbankcentre.co.uk/find/music/classical/tickets/paul-lewis-piano-45484

Tampere-Talo on väga uhke kontserdisaal - väljast uhkeldav valge, seest natuke ilusam kui väliskestast ootaks. Saal on tõusev, väga kõrge laega, viimistletud heleda puiduga, arvatavasti 1000-1500 kohta.
Olgu öeldud - Tamperes mängib ka eesti muusikuid ning Eri Klas on neile suurkuju, kes tõstis orkestri kaugelt kõrgemale tasemele ning saavutas Tampere linnalt ka seda, et selle orkestri isikkoosseisu suurendati oluliselt tema dirigendiksoleku ajal. Seepärast ripub kontserdimajas ka tema maalitud portree.

Berlioz

2009-10-02T23:53:00.001+03:00

Tänane Berliozi "La damnation de Faust" - rabav teos, vapustav muusika. Imehea mezzosopran Stephanie Houtzeel. Inglissarve soolod - imehead. Puupuhkpillide koosmäng - viis pluss. Väga meeldiv tenor - Faust - Richard Carlucci. Metropolitani etendust (CC Plaza ülekandes) meenutades ei hakka võrdlema - lihtsalt ütlen, väga head stseenid olid täna viieteistkümnes - Margarethe stseen ning kaheksateistkümnes ja üheksateistkümnes - teekond kuristikku ja põrgustseen. Lätlastele sügav kummardus - " Latvija" segakoori (kunstiline juht Maris Sirmais) musitseerimine, fraseerimine ja prantsuse keele hääldus - suurepärane, (paldies!) Aitäh, ERSO, aitäh, Olari Elts!

Tallinna Georg Otsa nimeline Muusikakool 90

2009-09-29T11:02:00.000+03:00

Laupäeval, 3. oktoobril 2009
tähistab G. Otsa nim Tallinna Muusikakool oma 90. juubelit – 28. septembril 1919 asutati õppeasutus, millest kasvasid välja praegused Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning G. Otsa nim Tallinna Muusikakool. Sel päeval ootab koolipere külla kõiki oma vilistlasi, õpilasi, õpetajaid, endiseid kui ka praeguseid töötajaid!
Algusega kell 18 toimub Estonia kontserdisaalis pidulik kontsert, millele järgneb peoõhtu Estonia kontserdisaali ruumides.
NB! Kontserdi pileteid on võimalik osta Piletilevist, Piletimaailmast ja Eesti Kontserdi kassadest hinnaga 50.-

kultuur ja kommertskultuur

2009-09-19T18:05:00.003+03:00

See pilt olgu illustratsiooniks mu järgnevale jutule. Kui värskelt muusikanõunikult Eero Raunalt küsiti raadios, kas uus Solarise keskus pole juba küllalt suur, miks peaks Muusikaakadeemia saama veel ühe saali, vastas ta lühidalt ja löövalt. "See on kommertskultuur ja töötab hoopis teistel alustel", ütles ta. Ei silpigi rohkem. Intervjuu oli päeval kui EMTA hakkas peale oma suure juubeli tähistamisega. Siin pildil on kenasti kõrvutatud kultuur ja kommertskultuur. Tõde sõltub vaatenurgast. Eerol on õigus, ta ei püüdnud mingit hinnangut anda, tunnustas vaid fakti - on olemas kommertskultuur. Nii ühe kui teise kultuuri toetajad püüavad aegajalt vastaspoole olemasolu maha vaikida või üht või teist kultuuri halvustada. Kui seda pilti vaadates mõtiskleda, siis kujukalt ilmneb nende erinevus tarbimise hulgas. Kui paljud inimesed seisatavad Melliku purskkaevu ääres, et seda vaadata lasta endast läbi natuke paremaid mõtteid ja teisalt kui palju voolab inimesi läbi selle klaasussi, et lasta endast läbi kiir(rämps)toidu massi. Jääb väike võimalus, et kui kõht on täis, siis nad vaatavad aknast välja. Ja maksavad makse, et hoida korras avalikku linnaruumi, sh ka kõrgkultuuri kuuluvat skulptuuri ja purskkaevu ansamblit... Oi, ma unustasin, seda maksavad ju ka klaasussi omanikud. Ja siis ostetakse selle raha eest kartuleid ja küttepuid... ja oodatakse valima.

Kuidagi hale tundub, et inimesi alahinnatakse. Õigemini, kõigepealt võetakse inimsus ära - viiakse inimesed toimetuleku piirile ning siis antakse see ülevoolava armulikkusega suure show saatel tagasi. Nii et valige, inimesed.

Ah, kindlasti on palju targemad inimesed kirjutanud terved mäed raamatuid sel teemal ja kaitsnud doktori- jms kraade, aga mul torkab pähe, et keegi on neid inimesi suunanud ühte või teist tegema (Ansip ei ole siinkohal süüdi, vähemalt mitte ainult tema:)). Keegi on kasvatanud ka neid inimesi, kes lähevad klaasussi, kes lähevad Melliku juurde, kes käratsevad ja praalivad kartulihunniku juures.... Et mis ma selle pika jutuga öelda tahan - ? Mitte midagi.

Aga minu jutt ongi ju alati selline - pikk ja mittemidagiütlev. Lähen Schuberti ja Beethoveni juurde tagasi. Siis ma vähemalt lõpetan viljatu virisemise.

PM 17/09/09

2009-09-17T09:22:00.001+03:00

"Teine võimalus on istuda urus ja mängida traagikut"
Anton Pärn, kult min asekantsler muuseumide ühendamisest...

Ma ei tea, "kuidas peab hüüdma"... praegu, seda lugedes.

Multikultuursus

2009-05-05T19:22:00.005+03:00

Kuna ma pole kaua postitanud, siis räägin millestki, mis just paar päeva tagasi minu meeli köitis. Kaks pilti:
Esimene pilt - Mart Saare ausammas Tallinnas Kadrioru piiril. Selle haljasala ümber oli tõmmatud punavalgetriibuline lint ja haljasalale olid korrapäraste vahedega asetatud Husqvarna saed. Ilusad oranžid. Kiivritega isikud oranžides vestides näitasid kogunenud rahvasummale Husqvarna imetegusid ning paar kiivriga mehetükki olid lausa puu otsas, et demonstreerida nende imehead teravat saeketti ning ühtlasi ka Kadrioru puid harvendada.
Mart Saare büst seisis nagu ikka, jumala rahus ning vaatas seda nalja pealt.

Teine pilt. Tammsaare park, õhtune aeg, veel valge, Tammsaare ausamba ümber trallavad krišnaiidid , tilistavad ja trambivad, laulavad hare-hare krišna-krišna hare-rama hare-rama, taovad trummi, rahvahulk vaatab võlutult pealt. Tammsaarel ei kukkunud isegi pintsak õlgadelt maha...
Aga nad on vist iga päev seal - lihtsalt mina pole juhtunud nägema? Vabaduse platsilt käivad nad umbes poole kuue paiku läbi - iga päev.
Huvitav, et kohe samal päeval sellised linnamelu ja linnaelu pildikesed. Otsekui hüütaks eesti elule ja kultuurile otse tema kivist kurdi kõrva sisse: ÄRKA ÜLES; VANA, KEVAD KÄES.

Klaverifestival toimub oktoobris 2008!

2008-08-28T10:05:00.007+03:00

Klaverifestivali avakontsert toimub R 24.0kt.2008 Estonia kontserdisaalis, esineb ERSO ja solist on Sergio Tiempo.
Venetsueelas sündinud, Argentiinas elanud, maailmakuulsuse saavutanud noor pianist Sergio (hispaaniapäraselt hääldub: SERHIO) Tiempo mängib väga suure emotsionaalsuse ja samas täpsuse ja osavusega -
http://www.youtube.com/watch?v=UbU_N102vIY
Kavas: Ravel - “Alborada del grazioso”, Chopin - Klaverikontsert nr 2 f-moll, Liszt - Klaverikontsert Es-duur, Stravinski - “Petruška” .
Mängib ka klaveriduos oma õega (mitte küll Tallinnas, kahjuks) -
http://pianoduolechnertiempo.com/down.php
Sten Lassmann, noorema generatsiooni silmapaistvamaid klaverimängijaid on eelmise eesti pianistide konkursi laureaat, mängib sel festivalil järgmisel päeval lõunakontserdil:
Laupäev 25. 10. 2008.a. 16:00 Tallinn, Estonia kontserdisaal.
Kavas on Tubina Teine Klaverisonaat, Rahmaninovi etüüd-pildid, Keremi tellitud teos, Prokofjevi Sarkasmid ja Seitsmes Sonaat (Eesti kontserdi kodulehel info muutub varsti, siin on õige kava).
Laupäeva, 25.õhtul aga mängib
Steven Hough, klaverikunstnik-virtuoos ja luuletaja – ta võitis eelmisel aastal Inglismaal luulekonkursi oma poeemiga Early Rose.

Kava: Bach/Cortot, Fauré, Franck, Copland, Chopin - täpne kava siin (kerige lehte alla, kus on oktoobrikuu): http://www.stephenhough.com/site/index.htm
Samuti kirjutab ta esseid muusikast ja maailmast. Esinemispingetest on ta näiteks kirjutanud järgnevalt:
“If we walk on to the stage, or into a lesson, with an excessive hunger for approval or adulation we stifle something inside us. Aside from any moral or cultural distaste one might have for boastful, egotistical people, such self-absorption rarely makes sense from a purely practical standpoint. It's like driving on the highway and looking too closely at the car in the next lane – the lack of perspective is dizzying and dangerous. Or like seeing reality in a mirror – observing ourselves only through the eyes of others and their approval or lack of it. The great pianist, Egon Petri, once said that we would never be nervous if we were humble. It's not a matter of not caring, or of being a shrinking violet, but of practical mental health.”( lugege tema kodulehelt pikemalt...)
Frederik Rzewskist on rääkida palju - helilooja ning interpreet-pianist – kaasaegse muusika austajad peavad selle nime meelde jätma. Ta esitab oma teoseid ning ka Mendelssohni loomingut pühapäeval, 26. okt kell 16.00 tartus Vanemuise kontserdimajas ning Teisipäeval Tallinnas kell 20.00. Tema teoseid saab tema enda esituses ka vaadata-kuulata. Neli pala:
http://www.youtube.com/watch?v=MkymJYTemsw
Ja nüüd Paul Lewis: Pühapäev 26.okt 19.00 Estonia k/s
Paul Lewise kohta on öelda seda, et tal on päris palju plaadiauhindu salvestiste eest nagu Beethoveni 32 klaverisonaadi sarja esimene plaat jne. - väga kõrge tasemega tõsine pianist. Pärit on ta Liverpoolist. Ta armastab ja vajab rahu ja vaikust, elab Londonist 40 min rongisõidu kaugusel ning ütleb, et elades kauni muusika ning looduse keskel ei tunne ta vajadust isegi religiooni järgi. “ Muusika ongi suures osas see, millesse ma usun. Ma leian, et see aitab olla kontaktis osaga endast – see on asi, mida on väga kerge – arvestades, millist elu me elame – tähelepanuta jätta.”
Lewise mängus on südamlikkust ja laulvus, isegi lihtsus, mida me vajame: Näide :http://www.harmoniamundi.com/Publish/album/1115/901903.05.mp3
Paul Lewis on õppinud aastaid eraviisiliselt Alfred Brendeli juures. Loomulikult on ka Lewise kavas tähtis koht talle väga südamelähedasel Viini muusikal.
Kavas on tal meile kuulamiseks pakkuda Mozarti Fantaasia c-moll KV 475, Ligeti Musica ricercata, Mozarti Rondo a-moll KV 511 ning pärast vaheaega Schuberti Sonaat nr 18 G-duur D894
Pikemalt lugege intervjuud siit
http://www.theage.com.au/articles/2003/05/11/1052591670775.html
ja kuulake katkendit - näidet Beethoveni op 110 As-duur siit
http://www.harmoniamundi.com/Publish/album/1262/901909.11.mp3
ja siit natuke pastoraalse sonaadi aeglast osa
http://www.harmoniamundi.com/Publish/album/1262/901909.11.mp3
Ja siit väheke f-moll sonaadi finaali:
http://www.harmoniamundi.com/Publish/album/1200/901906.08a.mp3
Daily Telegraph kirjutas 2005. a. :
PL is a pianist who invites you inside the music to experience it to the full.
Ralf Taal :Teisipäev 28.okt kell 17.00 Estonia kontserdisaalis.
Südamest südamesse kolmapäeval, 29.okt on romantilise muusika kontsert vana hea klaveriõhtu stiilis – kuigi see on lõunakontsert.
Neljapäev, 30. okt kell 16.00 Estonia k/s :
Rzewski teoste kontsert pealkirjaga “Rännak noortega” on kontsert, millest peaks pikemalt rääkima. See sisaldab endas eri teoseid Rzewski sulest, kuid üks osa sellest kontserdist on pika teose The Road (8-10 tundi) osa “Rännak noortega” – sisaldab lastega seotud meeleolusid ja sündmusi, kus muusika mõtte edasiandmiseks ei piisa heliloojale klaverist, vaid appi võetakse ka sõna ja muu mida inimene suudab laval teha.
Osalevad noored muusikud ning ka lavakunstikateedri üliõpilased – kontserdis on seega etenduse elemente, kuid ta on kaugel sellest, et olla show – pigem on selle kontserdi eesmärk väga sügavale inimhinge minek.
Nikolai Tokarew – laulev ja südamlik mäng, võidab kindlasti kuulajate südame. Ta on noor, tahab ka virtuoosina silma paista – Kolmapäeval, 29.okt õhtusel kontserdil.
Pascal Rogé on prantslane, kes on ootamatult kontaktialdis – tema kodulehel http://www.pascalroge.com/ on rubriik, kus ta jagab muljeid oma reisidest ka kodulehe külalisega – ehk siis praktiliselt kogu maailmaga, Tema kontserdist ootan palju ilusat prantsuse muusikat, kavas on Fauré, Satie, Ravel, Poulenc, Debussy. Pascal Rogé'd on saatus hellitanud niivõrd, et ta sündis Pariisis -- ja 17 aastat hiljem oli ta juba DECCA plaadifirma artist – paljud auhinnad järgnesid sellel tunnustusele. Iseendastki mõista on ta esinenud kõigis kuulsamates saalides ja kõigi kuulsaimate orkestritega. Sellele kontserdile ei tohi minemata jätta – pärast kahetsete.
Ja lõppkontsert siis Arkadi Volodos' ilt. Koostöös Muusika- ja Teatriakadeemiaga toimuvad ka meistriklassid: Rzewski, Rogé ja Lewis õpetavad paari tunni jooksul Akadeemia tudengeid kontsertidele järgnevatel hommikutel – ning need on avatud kuulajatele, klaveriõpilastele ning klaveritudengitele.

Vanglas on viletsad relvad... pianistidele

2008-06-20T23:49:00.003+03:00

Vist kõige omapärasem esinemispaik üldse minu elus on Tallinna Vangla, kus täna mängisin. Inimesed, kes seal töötavad - rääkimata valvuritest - peavad olema palju näinud ning suurema hingega kui mina ja sina, meie ja teie, sest nad töötavad inimestega, kelle kohta meie ütleksime "nemad". Aga mina enam ei ütle. Sest tänane täiskasvanute gümnaasiumi lõpuaktus vanglaruumides näitas, et taasühiskonnastamise protsess käib ja kui kasvõi üks inimene nendest pöördub "meie" hulka ja mitte enam trellide taha tagasi, on see suur tasu nende õpetajate ja töötajate pingutuste eest.
Mis puudutab "viletsaid relvi", siis vana pianiino "Riga" seda tõesti on ja Kapo vaatevälja ma selle väitega ilmselt nüüd sattusin, kuid olen väga kaugel sellest, et nõuda endale head klaverit ka veel vanglasse... Ei, nii nõudlik ei ole isegi mina. See polnud seal ka üldse tähtis.
Mängisin hümni, vaheldumisi sõnavõttudega ka Schumanni Träumerei, Cyrillus Kreegi seade vaimulikust rahvaviisist Mu süda, ärka üles ning Tõnis Mägi Palve (Looja, hoia, Maarjamaad...).
Mõttes tundsin, et see esinemine on tähtis - aga mingil teisel tasandil.

Võililled ja muusika - kontserdisuve alga!

2008-05-29T23:19:00.004+03:00

Tagasi Mäetaguselt, sõit oli meeleolukas!
Eestimaa loodus - kevadsuvine, äraõitsenud võililled teeäärtes, õitsvad sirelid ja õunapuud taluaedades...
Kontserdist niipalju, et tuli 1 (üks) kuulaja. Ning kuna kuulajate hulka asetus ka kontserdi korraldaja, rahvamaja juhataja, siis võib lugeda tõeseks tuntud lause - "kohal olid mõlemad kuulajad".
Kuid - kuulaja oli siiski tulnud, riietunud halli ülikonda ning tervitasin ja tänasin teda kättpidi ning tegin kava veidi lühema kui välja kuulutatud. Kuid oli ikkagi tore mängida - tundsin, et päris tühja hingega me sealt saalist ei lahkunud. Imelik küll, ent mulle jättis see kontsert väga hea tunde. Eks vist olukord oli kuidagi eriliselt inspireeriv - üks kuulaja muutub eriliseks.
Tegelikult pidavat Mäetagusel üldsegi talvel rohkem inimesi kontserdil käima. Nagu see maakohtades kipub olema - põllutööd juba täies hoos vist... 6 inimest saalis olevat üsna keskmine, 12 juba väga hea.
Kuid mõis on imeilus, just selline nagu mäletasin, laienemas veelgi -mõisahoones asuvale hotellile "Meintack" (Mäetaguse sajanditetagune nimi) tuleb juurde ujula jm.
Saal on väike, kuid stiilne, klassitsistlik, imeilusates kollastes toonides ning muidugi pähklipruun Estonia kabinet... Täiesti hea ja mängitav klaver, regulaarselt hooldatud. Rahvamaja juhataja on kultuuri soosiv ja meeldiv inimene, kahjuks varsti lahkumas ametist. Üliõpilaselt-doktorandilt üüri ei võetud. Maja ümbrus imekaunis ja hotell suvel puupüsti täis seminare, suvepäevi, turiste jm. Siis oleks ka kontsertidel muidugi parem minek, kui planeerida need kellegi suvepäevade kraesse, hahaa.
Lõpetuseks kinkis rahvamaja juhataja mulle tumepunase kunstroosi - "igaveseks mälestuseks sellest kuidas Te Mäetagusel kahele kuulajale kontserti andsite". Väga lõbus mu meelest. Tõesti jääb meelde.
Tagasisõit oli ilus - maastik ja seltskond pakkusid mõnusat vaheldust kiirpöörlevale oravarattale, mis jätkub homme õpilaste riigieksamiga - khm, harjutasin veel viimaseid kordi Mozarti KV 459 orkestrisaadet...

Kontserdielu

2008-05-28T21:50:00.002+03:00

Eile kontsert Tallinna Keskraamatukogus - täiskava - Bartók, Brahms, Saar, Tubin. Kõik, keda kutsusin, tulidki kuulama. Isegi sünnipäevalaps - minu isa - tuli ilusti kohale.
Keskraamatukogu on väga hea kontserdikoht - maja personalipoolne suhtumine on ka ülimalt soosiv, muusikaosakonnajuhataja nimelt on väga meeldiv ja vastutulelik. Lisaks ei võeta seni õpilastelt/üliõpilastelt (veel?) üüri. Klaver on kabinet-Estonia, kuid üsna uus ja kvaliteetne.
Saal on hästi tore ja pidulik - klassikaline, nagu sellisele soliidsele vanale majale kohane.
Täna mängisin Bartókit ja Mart Saart Viimsi Muusikakoolis, kus tuttavaid õpetajaid meeldivalt mitu ning samuti juhtkonnapoolne soosiv suhtumine. Kool jättis väga hea mulje -nö uksest ukseni, sisenemisest väljumiseni. Klaver on vanem kontsert-Estonia. Saal väike, kuid puiduviimistlusega ning akustika meenutab suuremat saali isegi siis kui inimesed sees. Väga hea koht kevadel õpilaste eksamikavade "triikimiseks"...! Stopp...! Ärge nüüd kohe hakake trügima, jätkub kõigile, ainult maikuu on liiga täis alati. Tegelikult ei tohigi kontserte planeerida maikuusse - rikute endal kõige ilusama õuesolemise aja ära... Kuulge mu nõuannet, ma tean, mida räägin. Sel ajal võiks teiste kontserte kuulata ja siis oma murulapi peale tagasi lesima minna!

Tahaks tegelikult siinkohal häbelikult tunnistada, et mulle meeldib, et palju ilusaid lilli tuuakse pärast kontserti... Millegipärast tuleb meelde nõukaaja lapsepõlv kui õpetajale sai esinemise puhul viidud kolm kõverat alpikanni hõbepaberiga... Olid ajad.

Regionaalkultuuripoliitika elavnemine

2008-05-25T13:39:00.004+03:00

Avinurme (Ida-Virumaa) Kultuurimajas on nüüd uhiuus Estonia kontsertklaver. Saal, astmetega lavaga ning meeldiva puiduvärvi kujundusega ning tõusva põrandaga publiku osas, sobib suuruselt isegi lausa kammerorkestri kontserdiks, iseasi kuidas publikuga lood on. Kuid uue klaveri saamine sellisesse kohta on tohutu mõjuga kultuurielule ja suurt tunnustust väärt.
Olin kohal klaveri nö sisseõnnistamisel - pidulik, fantaasiarikas ja tasemega üritus, esinesid pianist Štšura, balletiartistid, koorid, Tõnis Mägi. Palju õnne, Avinurme!

Fakt, lause, vaatevinkel, kitsas, objektiivne.

2008-05-16T21:51:00.004+03:00

Objektiivselt, loodusteaduslikke fakte arvesse võttes, tegeleme meie, pianistid, ju kõigest umbes viimase 250 aasta jooksul surnud meeste loomingulise pärandiga.

emakeelepäev ja vihameelepäev - homme... on parem?

2008-03-13T20:11:00.002+02:00

Meil on mitut sorti viha. Kõigepealt on meil (lihtsalt esimesena tuleb meelde) haritlasviha.
Sinna sisse ja alla käib alajaotusena kultuuriviha. Eriti on meil võõraviha, eriti venelasteviha ja tont teab mis vihad veel. Eesti filmi viha hakkab natuke ikka raugema , jumalad olgu tänatud.
Homovihast ei ole tükk aega midagi kuulda olnud, aga valitsusviha- see on see mis jääb.
Keski-viha on ka ja riigikoguviha. Politseiviha ja maksuametiviha. Aga haritlasviha kõrval on ju tegelikult ka rikkuriviha - ehk eestikeelses kirjanduses rohkem esinev tõusikuviha.
siis on meil muidugi juba rütmimõttes ilus kõrvuti panna rikkuriviha ja prükkariviha. Veel on viha meeste, naiste, pensionäride, ametiühingute ja maksumaksjate vastu. Oi, meil on äge prominendiviha. Ja Sirbi-viha. (See ajaleht, teate küll.)
Ja nüüd on meil ka doktorandiviha. Postimehest lugesin.

8.märts...Ikka sama

2008-03-08T12:54:00.003+02:00

http://www.ei-ie.org/gender/en/calendarshow.php?id=122&theme=gender
(Sellelt lingilt palun lugege altpoolt ka.)

Huvitav ja ühtlasi kurb, et vaid üks protsent vastanutest ütleb tänases Postimehe küsitluses, et 8.märts on päev, mis aitaks teadvustada naiste probleeme.
kena on muidugi ka see, et 65 protsendi vastajate jaoks on see kena komme naisi meeles pidada.

Mehed, kes täna tulpidega ringi jooksevad, täidavad küll formaalset "normi", kuid maailm on nii suur ja mitmekesine. Alles paar päeva tagasi ilmus ju Postimehes A.-M. Penu artikkel naissoo olukorrast maailmas.
Ja meil, Eestis, kuidas meil lood on?. .. Las igaüks mõtleb ise edasi - vastavalt oma kogemusele ja ootustele.

18. veebruaril juba riigieksam

2008-02-12T15:27:00.000+02:00

Mujal maailmas on sellel ainel igasugu nimesid,
näiteks nagu collaborative piano - see hõlmab kõike, mida klaver teeb koos teistega...
meil on saateklass, kuigi Martti Talvela on öelnud, et saatjad on ainult surnutel. Seda siis kui ta avastas kontserdiplakatilt, et tema pianist "saadab "teda klaveril...

Gala eile, orden täna. Muusikute glamuurne elu...!

2008-02-07T13:16:00.000+02:00

Eile: - au Pille Lillele, kes pühendab oma energiat teistele.

Täna: Prof. Ivari Ilja on saanud riikliku autasu. Palju õnne!
http://www.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=108078

Siiani head uudised.

Teadmistepõhine Eesti

2008-02-05T13:57:00.000+02:00

Õpi seda, mis sind huvitab, ükskõik kui ebapraktiline see ei ole, ütles president Toomas oma naisele. Tema naine nimelt ei teadnud kaua, mida peaks õppima. Tuli ju tore mõte astuda doktorantuuri. Aga mida seal teha?
Näiteks võiks läbi doktorantuuri meililisti oma Ärma talu leiba reklaamida. Üks doktorant reklaamib juba meil siin avalikult doktorantide meililistis oma abikaasa maaletoodavat veini...
See on täitsa uskumatu tegelikult.

Klaveritundidest

2008-01-26T18:54:00.000+02:00

Oh, Professionaalsus,
okkaline on tee, mis viib sinu juurde...

Armsa õpetaja lahkumine

2007-12-12T23:01:00.000+02:00

12.12.2007
Suri pianist ja muusikapedagoog Lilian Semper

Täna lahkus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kauaaegne klaveriosakonna professor Lilian Semper.Lilian Semper sündis 30. oktoobril 1933. aastal Tartus kirjanik Johannes Semperi peres. Läinud sajandi viiekümnendatel, kuuekümnendatel ja seitsmekümnendatel aastatel esines ta aktiivselt kontsertpianistina Eestis ja välismaal.Alates 1960. aastast oli Lilian Semper Tallinna Riikliku Konservatooriumi – praeguse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud ning palju aastaid ka klaveriosakonna juhataja. Tema arvukate õpilaste hulgas on rahvusvaheliste konkursside laureaate, silmapaistvaid pianiste ja pühendunud pedagooge.

Lilian Semperit mälestavad õpilased, kolleegid, Muusika- ja Teatriakadeemia, Tallinna Muusikakeskkool, muusikategijad ja muusikaarmastajad, publik... Oli suur au teda tunda, ilma Lilian Semperita on raske kujutleda Muusikaakadeemia koridore, kammersaali... Ja klassi, kus õpilastele nii palju juhatust ja toetust jagati. Tema huumor soojendas, tema asjatundlikkus oli kindlaks toeks. Suur tänu Sulle, Õpetaja. Sa jääd alatiseks meiega.

Kontsert kui teekond

2007-11-23T01:24:00.000+02:00

"Professor" kõlab väga mehaaniliselt ja kunstlikult inimese kohta, kes on laval nii elav ja loominguline. Sonaatide rajad kulgesid nii, et võis silmad kinni panna ja lasta end kättpidi viia ... Polnud mõtet karta või mitte usaldada.
Beethoveni As-duur op 110 on ju nagu keeruline piltmosaiik inimelust.
Chopini b-moll-sonaat aga lööb pildi sootuks eest ära ja matab kõik maha...

Publikul oli nii hea meel, et õnnitlemise saba venis pool tundi.

Two points, deux points

2007-11-21T19:06:00.000+02:00

Neljapäeval siis suurteose Eesti Muusika Biograafiline Leksikon
( vaata http://www.ene.ee/index.php?view=raamat&type=1&rid=265&PHPSESSID=6dc8c4b69ea41a40e8c94cdf1441aa78 )
esikköite esitlus kell kaks teadagi kus. Pärast teadagi mis.
Ühtlasi õnnitlege mind kahe ainepunkti omandamise eest teadusel sabas sörkimise eest, hing paelaga kaelas...
(Südametunnistus ütleb, et kõigi nende artiklite sügavamaks mõistmiseks peaks nad kõigepealt sõnasõnalt eesti keelde panema, siis hakkama lugema ja püüdma aru saada nende teaduslikust teljest ja mõttest ja kasust inimkonnale...)
Aga õppejõud ütles, et selliste keeruliste tekstide lugemine aitab tunnetada oma piire. Saatanlikult kahjurõõmsa naeratuse saatel. Mis talle muide väga sobib.
Noh...Edasi võitlusele ja võidule...!
Ühtlasi ütlen, et jätsin vabandamise maha. Ei jaksa enam vabandada, olen nagu olen.

"servistsenter", lühend. ST

2007-11-14T19:55:00.000+02:00

On Tallinnas selline koht, mis parandab piiksuvaid asju, millega saab piiksumist lindistada ja kuulata. Siin lõbus tekstikatke nende tasulise remondi tingimustest (copy-paste, ausalt)...

Erandjuhtudel, kui antakse remonti tehnikat kõrge kulumisastmega (vanusega üle 7 aasta), omanike poolt teostatud skeemimuutuste tunnustega, mehhaaniliselt kahjustatud, oskamatu remondi läbinud, remonditavas aparatuuris putukate (näit, prussakad jms) olemasolul ja ka nende elutegevuse jälgedega või ka koduloomade poolt kahjustatud, märgatava korrosiooni või vedelikega rikutud tehnika, ülepinge või välgu poolt kahjustatud või eriti eksklusiivseid mudeleid, jms. võib ST keelduda remondist.

Enne kui oma koduloomi segate ja nad ilmaasjata remondionu juurde viite, koputage ja küsige, kas nad on kodus (näit mustas kastis muusikat kuulamas või filme vaatamas) ja paluge neil viisakalt selleks ajaks manööverpinnale ehk arvutisse kolida (seal on veelgi soojem). Altkäemaksuks magusaid ja kleepuvaid jooke ärge andke, kuigi neile see meeldib.

Avant d'une lecture du Dante

2007-10-29T21:49:00.001+02:00

(Käesolevaga pakun uut nime Liszti kuulsale teosele Apres d'une lecture du Dante, mida mängitakse järjest nooremalt ja nooremalt ja nagu hr Tegevsekretär on sügavamõtteliselt mühatanud, mängitakse varsti juba Campanellat jalapingiga...)

Kuulsa koomiku looming

2007-10-23T17:01:00.000+03:00

"mrs ryhmans plays Mendelssohn ...and loses"
(The Benny Hill Show)

Parafraas oleks siis - Hammerklavieri sonaat : mustad alustavad ja kaotavad (kuna esimene hüpe läheb enamasti mööda:p)..?

Tallinna Raekoja klaver on korras

2007-10-09T00:09:00.000+03:00

Tallinna Raekoda on kontsertide andmiseks eriline paik. Vahest ikka ju viriseme, et pole kontserdipaiku ja esinemisvõimalusi, kuid külalised osutavad sellele, mida me ise iga päev meeles ei hoia - et sellised ajaloolised paigad pole mitte igal pool kunsti teenistuses.
Olen muidugi kuulanud Raekojas ka kontserte, mis on saadetud vältimatust lällamisest, möirgamisest, remondist ja kummivilistamisest Raekoja Platsil ja selle ümbruses.
Kuid kui õnnestub anda kontsert suhtelises vaikuses, mõõdukate tänavahelidega, on tulemus siiski väga ilus.
Selline kordumatu atmosfäär on üks osa kontserdil saadavast elamusest - see eriline kvaliteet, mis teeb kontserdist kontserdi, on tema eelis helisalvestise ees.

Helsingi 2007

2007-10-01T19:52:00.000+03:00

Helsingi tänavad on rahvarohked, aga sugugi mitte ebamugaval viisil. Raamatukauplus on inimestest tulvil. Üleskeeratavaid mänguasju müüakse peatänaval imevahvas pisipoekeses. Isegi keset linna on õdus olla...

Õiged noodid õiges järjekorras

2007-09-10T20:54:00.000+03:00

Septembrikuus on põhjust Griegist rääkida... 100 aastat möödus tema surmast 4. septembril.
Aga põhjust on ka rääkida kooli algusest ja pianistide argimuredest - seega vaadake (kannatlikult)
http://www.youtube.com/watch?v=JQNYUJIW4sw

Pidu

2007-07-01T22:18:00.000+03:00

Laulu-ja tantsupidu oli väga-väga ilus.

Polüfoonia

2007-06-18T16:34:00.000+03:00

Eelmisest sissekandest jääb võibolla segane mulje.
Rohkem tahtsin esile tõsta seda taotlust ja võimalust, et polüfooniat mängida.
Polüfoonia on omaette filosoofia. Häälte võrdsusest räägitakse palju, aga mu meelest on oluline iga hääle erinev nägu. Ometi on iga hääl teemast rääkides/teemat mängides teema nägu. Teema on tõesti nagu jututeema, mille juurde ikka ja jälle tagasi tullakse.
Fuuga sarnaneb rohkem koosolekule kui vabale vestlusele. Fuugas ja ka koosolekul antakse teemale erinevaid kommentaare (teema ja kontrapunkt, dux ja comes), kuid ei eemalduta sellest pöördumatult (teema tuleb fuugas ikka ja jälle tagasi). Kogu aeg räägitakse asjast ja muud materjali põhjuseta sisse ei tooda (Interluudium - kohvipaus?).
Ja muuseas, kuulus 30-sekundi seadus - sõnasta oma probleem 30-le sekundile, et inimesed sind tähelepanelikult kuulaksid, on fuugades täidetud - vähe teemasid kestab rohkem kui 30 sek. Koosoleku pidajad võtku õppust.
No, omamoodi koosoleku ülesehitus (ekspositsioon, töötlus ja repriis) ja viisakus (vähemalt alguses räägitakse ükshaaval) on samuti täheldatav. Vaidlus võib võtta karmimaid toone kui kaks erinevat teemat korraga kõlavad, ent võidakse saavutada ka konsensus, kus eri teemad konsonantsel moel kokku kõlavad ja üksteist kommenteerivad või esinevad "kestvad kiiduavaldused" koosoleku otsuse suhtes (stretto) ...

Lühidalt

2007-06-15T21:27:00.000+03:00

Pianist erineb teistest instrumentalistidest (ma ei mõtle siin oreli-, klavessiinimängijaid jne) näiteks selle poolest, et ta peaks olema võimeline mängima polüfooniat.
http://www.youtube.com/watch?v=X2EQmQUXXIc&mode=related&search=

Tõsine postitus

2007-06-14T22:15:00.000+03:00

Ega see pole ainus ja tõsiseim materjal, mida vahendada sooviksin.
Ma tean küll, et on leinapäev. Kuid ma ei leina kommunismiohvreid kella järgi.

Esimene nali on see, et E-Bays müüakse Beethoveni juuksekarvu.

http://cgi.ebay.com/BEETHOVEN-AUTHENTIC-HAIR-WORLDS-GREATEST-COMPOSER_W0QQitemZ170121748824QQihZ007QQcategoryZ14428QQssPageNameZWDVWQQrdZ1QQcmdZViewItem

Ja siin on küsimused ja vastused.
Question-Answer.
Q: What do you get when you drop a piano down a mine shaft?
A: A flat minor.
Q: What do you get if you run over an army officer with a steam roller?
A: A flat major.
Q: What do you say to an army officer as you're about to run him or her over with a steam roller?
A: Be flat, major.
Q: What do you say after you run an army officer over with a steam roller?
A: See flat major.
Q: What key is "Exploring The Cave With No Flashlight" written in?
A: C sharp or B flat.
Q: What do you get when an army officer puts his nose to the grindstone?
A: A sharp major.

grindstone: käi (käiama, teritama), steam roller - teerull (nimi on ajast kui ta veel auruga käis)

Sealt: http://pianophilia.blogspot.com/

Muusikaline ruum

2007-06-05T21:15:00.000+03:00

Muusika avardab ruumitaju.
Huvitav, kuidas seda infot saaks teisipidi kasutada, et ruumitaju kaudu jälle muusika avarduks..
Akustikatunnetus. Selgelt kuuldav ja tajutav diferents tähtsa ja vähemtähtsa vahel vertikaalses plaanis ning selged üleminekud ühelt materjalilt teisele horisontaalses plaanis - vahel järsud ja vahel "libisevad"...
Brahms.
Ta lihtsalt ei lähe meelest ära.
Kammermuusika.
Musica da camera... ( camera - 'tuba', it. k. )
Muusika ruumis.

Juuni 5/07

Vardo Rumesseni juhtum

2007-05-31T19:09:00.000+03:00

Tänane uudis Rumesseniga seotud vahejuhtumist 21. ja 22. mail TMM-is masendab mind sügavalt - see heidab halva varju kõikidele eesti muusikutele, kõikidele pianistidele, Tubina ühingule ja selle liikmetele. Piinlik ja paha on sellist asja lugeda sellest jubedast ajalehest http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=232218, kus asjad võimenduvad, moonduvad ja kolletuvad. Et selline asi üldse toimuda sai, on uskumatu.
Väga tõsiseks teeb ka rikutud "rahva vara" nagu Tobiase fondi dokumentatsioon, kojuviidud käsikirjad (kus nad praegu võivad olla??) ning soditud Harri Kiisa Fondi nimistu. Kes ütleb, et niiviisi sodides ei "täiendata" ka käsikirju?
Imelikul kombel on eesti rahva esindajal Rumessenil ebaeestlaslikult tuline temperament - ja ka mõned sovetlikud töövõtted, nagu sõim, telefoniräusk jne. Väga kole on niimoodi sõimata saada, tehes lihtsalt muuseumis oma igapäevast tööd... Aga mis siis saab kui nüüd ei lasta muuseumi enam ühtki pianisti, põhjendusega, et "need on ühed koledad kaklejad loomad"...?;)
Aga mõtlen ka Rumesseni enda peale. Enda arvates teeb ta õiget asja - oma arust teeb ta ainsana eesti asja, tõsiselt ja tuliselt. Ta ei mõista, miks kogu aeg ei mängita eesti muusikat Klassikaraadios ja üldse igal pool. Ta võitleb - ja nüüd läks jälle kõik valesti. Ometi tahtis ta ju head, eks ole.
Tegelikult on mul hirm, et sellised asjad kutsuvad välja uusi infarkte....
Sest pikas perspektiivis toob see lugu kaasa palju halvastiütlemisi, arusaamatusi, koosolekuid, kus keegi astub kuskilt välja, sisse või tagasi jne. ja see kõik mõjub inimesele lõpuks. Ega Rumessen ei eksisteeri Eestis ja eesti muusikapildis üksinda. Eksisteerivad ka need, kes temaga mingil põhjusel konfronteeruvad. Ja närvid on pingul nii Rumessenil kui ka kõigil teistel muusikutel...
Seda üksikut intsidenti ei ole muidugi vaja üle dramatiseerida - muusikute ring on meil niivõrd väike, et peame jõuga keskenduma ikka põhilistele asjadele.
Kõige vähem vajame me lakkamatut konflikti eesti muusika teemadel. Tõesti.

Mai 31/2007

Loovus reaalajas

2007-03-27T11:04:00.000+03:00

... on esituskunsti sisu. Loovus, fantaasia, sisemine kuulmine - muusikas saab see kuuldava vormi. Mis me oleme? Esitajad ju päris 100 % loojad pole. Globaalse loomemajanduse (vt eelmist postitust) osaks küll kvalifitseerume, kuigi keel tõrgub neid väljendeid kasutamast. Või nimelt - osa meist vaevleb samuti eelarvepuudujäägi ja SKP madala taseme käes... Aga see ei tee muret praegu.
Muret teeb see, et ajame loovust läbi kitsa värava - oleme spetsialistid ühel kitsal alal. See on pessimistlik seisukoht. Kui keerata seda mõtet lukust lahti, jääb võtmesõna - loovus. Loovus, väljendusjõud ja -tahe, mida rakendades sünnib ehk kunst.
Miks need identiteedimõtted ikka ja jälle kallale tulevad?
Inimestele, kes väidavad, et kunstiinimesed ei tooda midagi ja on üldse üks parasiteeriv kamp (oli üks mees, kelle on kodus tshekiraamat), peaks alati olema varnast võtta "kunsti olemasolu põhjendusi". Loovus, seda veel reaalajas, nagu muusikutel jt esituskunstnikel, on ju üks huvitavamaid mootoreid inimese elus. Loovus mõjutab kogu ühiskonda.

Kokkusurutult

2007-03-23T19:02:00.000+02:00

Vikipeediast leidsin:
Tänapäeva Eesti kultuur:

Tänapäeva eesti kultuurile on iseloomulik kiire sidemete taastamine maailmaga, tehnoloogiline areng ja otsingud uute kunstivormide alal. Samal ajal on Eestis kanda kinnitanud globaalse loomemajanduse toodang ja massikultuur.

http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti#Kultuur

Globaalse loomemajanduse toodang.

(Hea väljend, kas pole.

Peaasi, et kinnitatav poleks selle toodangu Achilleuse kand.)

Ei, kus see iroonia siin on, kus te seda näete? Just nii saabki globaliserumise kontekstis kätt maailmakultuuri pulsil hoida. Reel püsida, eesti keeles öelduna.

Kaart

2007-01-03T22:35:00.000+02:00

Sellel kaardil on mul kuidagi suundadega palju kergem, kohanimed nii tuttavad...
http://en.wikipedia.org/wiki/Image:Alexander_map.png

Lõpeb seitsmega

2007-01-02T14:31:00.000+02:00

Head uut aastat! ( soov on ilmselt ebaoriginaalne juba).
Mind hakkas vaevama küsimus, millal peab tööle hakkama, et poleks piinavalt valus asjatult veedetud tundide(aastate) pärast...

Uri Caine

2006-12-06T12:45:00.000+02:00

Uri Caine' i plaat Goldberg Variations juba külmaks ei jäta.
Siin väljendub kogu maailma muusikaline maastik (musical landscape). Asetudes eri kontekstidesse, loob algselt ju barokist pärit teos "nagu ta Bachi sule alt välja tuli" endale kihte ja kontekste juurde ... Sest see pole ainult U. C., kes seda teost loob koos oma muusikutega - ka kuulaja retseptsioon loob seda.
http://www.uricaine.com/discography/goldberg.html

Kuidas seda lavastada

2006-12-03T04:42:00.000+02:00

Üks tuntud Tallinnas tegutsev teater julges endale näkku vaadata ja kehvalt ettevalmistatud etendust mitte näidata. Aususe eest ten points! Palju kordi olen sama tundnud, respect.
Aga muuseas, kiri mailinglistis on lahe (puust ja punaseks tegin ka):
"/.../ Loomulikult huvitab kõiki mitte küsimus, kui kaugele lavastus oli jõudnud, vaid millised põhjused on esietenduse ärajäämise taga. Kas näitlejad langesid tsüklisse ning pole sealt seni väljunud? Kas mingi ilge raudora tungis läbi dekoratsioonikonteineri ning hävitas korraga seitse (!) vaheseina? Ent kahjuks on põhjused nagu elus nii ka teatris fantaasiatest tunduvalt vaesemad.
Lavastus jääb ära ajanappuse tõttu, mis ei lubanud loodetud tähtajaks saavutada vajalikku kunstilist taset. Lisaks ajanappusele tabasid lavastust terve rida märke halvast õnnest, millest ükshaaval oleksime ehk jagu saanud. Ent need raisad tulid nüüd kõik korraga ja asi läks untsu. Teater ei pidanud heaks mõtteks tuua saalide ette pooleliolev lavastus ning seetõttu otsustati esietendus edasi lükata. Piletid ostetakse tagasi teatri kassas või vahetatakse ümber etendustele ..." jne.jne
Mul on pidevalt see tunne, et ma ei jõua. Otsin ettekäändeid, et mitte oma poolikut ettevalmistust mingis asjas näidata. Õigustan end. Lähen "külmalt peale" - on sedagi juhtunud.
Seda Shakespeare'i hoiatust - elu on näitelava ja inimesed näitlejad - tahaks omalt poolt kommenteerida. Ütleme otse välja - kogu elu on pooleliolev, kehv ja ajanappuses vaevlev lavastus. Mannetute rollilahendustega pealegi (endast räägin..!).

Käsi on liiga väike

2006-09-19T17:43:00.000+03:00

september 19 2006

2006-09-03T17:49:00.000+03:00

Tere, Kool!

September 3, 2006

Ei kommentaari?

2006-07-28T20:25:00.000+03:00

Rahvusvahelise klaverikonkursi lõpp on ammu möödas, kuid inglisekeelses variandis kodulehel tulemusi pole - kurb, et oleme ikka nii kogenematud ning ei suuda õppida teiste vigadest.
Olgem aga siiski rõõmsad, et "kõik niigi läits".
Klaverikonkursi korraldamine pole tänapäeval asi, mida tuleb ise välja mõelda - põhjanaabrite kogemused oleksid võibolla aidanud. Maj Lindi nim. konkurss Helsingis, näiteks. Osaliselt saigi alguses sellest lähtutud. Konkursi repertuaariprogramm oli siiski väga hea, selle eest kunstilisele toimkonnale aitäh.
Eestikeelses kodulehe variandis on tulemused olemas, aga ikkagi... Vähemalt pildid on head, nimed pange ise juurde...
http://www.ema.edu.ee/KK/gallery/

Ja siin konkursi kommentaar Matti Reimannilt, mis vajaks omakorda kommentaari... Aga ainult sel juhul, kui see midagi paremaks muudab.
Kokkuvõttes oli väga vahva tagantjärgi lugeda ja muljeid meelde tuletada : http://www.erso.ee/article/380
Aga siiski:
Näiteks, toimetaja oleks võinud (ka Sirbis, muide) tähele panna, et Bösendorfer kirjutatakse ühe f-iga. Reimanni poolt kindlasti näpukas... Maailmakultuuri saavutuste hulka kuulub heade klaverite valmistamine nagu heade sportautode tootmine kuulub maailma tippspordi saavutuste hulka - mis tunne oleks autospordifännidel lugeda valesti kirjutatuna Ferrari või Porsche nime?
(Aga no mida siin oodata - telereklaam pajatab ka "kontserdite" algusest kontsertide alguse asemel. Minu õde õpetas mulle hea reegli - 'kontsert' käändub nagu 'tort'. Lisaksin juurde, et nii üks kui teine lõpeb üsna pea otsa, eriti kui ta on hea...)
Teiseks - minu meelest ei vahetatud III voorus klaverit, vaid oli vaja kätte saada keel lava all asuvalt klaverilt ja seda sai teha vaid toole saalist kokku lükates, nagu teada. Parandage mind, kui ma eksin. Sinna lava alla ei mahuks Saluraid toimetama... Ning poleks olnud õiglane panna konkursante mängima sootuks erineval klaveril. Piinlik on hoopis see, et häälestaja polnud igaks elujuhtumiks keeltega varustatud - lihtsalt kogenematus, aga nüüd jääb arvatavasti eluks ajaks meelde nii korraldajatele kui mehele endale.
Kolmandaks - Muidugi olen nõus, et II voor oleks pidanud toimuma Estonias - aga...
Neljandaks. Mine võta kinni, kus see õiglus on - tõesti, Sayamov jättis mulje Teises, aga mitte Kolmandas voorus! Ja ei nõustu Reimanni positiivse arvamusega Janushevitshiuse kohta - eriti pärast Mussorgski "Piltide" kuulamist Pletnjovi esituses. Või Olli Mustoneni esituses. Kahtlemata on leedulasel häid omadusi ja lavalist sarmi, aga ... noh, ütleme, et võrdlus pole õiglane ka.
Tahtmata kedagi isiklikult mainida, pean kahetsusega ütlema, et sonaat "Aprés d'une lecture du Dante" kõlab tihti nagu "Avant d'une lecture du Dante"... Selle teose tõeline mõistmine ei saabugi vist konkursivanuses. Vähemalt väga paljudele meist on see nii.

Need on vaid mõned kommentaarid -
Kommenteerige ise edasi. Või veel parem, meilige oma muljed konkursi aadressil pianocompetition@ema.edu.ee
Mina igatahes võtan nüüd värsket õhku. Üleüldse, tulge sealt klaveri tagant ära ja pöörake pilk endast kõrgemale ja nautige loodust - roheline, õitsev ja soe suvehari on käes.

juuli 28/2006

TIPC 06

2006-06-06T00:17:00.000+03:00

Tallinna Rahvusvaheline Pianistide Konkurss on alanud.
Vaata: http://www.ema.edu.ee/KK/ Muide - suurepärase kujunduse on logole, plakatile ja kodulehele teinud Martin Pedanik.
Sündmus on tõesti suure kaaluga, esimest korda Eestis rahvusvaheline pianistide võistlus. Eesti on klaverimängus vähemalt sama hea kui suusatamises. Seega - väike maailmakarika etapp klaverimängus meie oma õuel.
http://www.postimees.ee/050606/esileht/kultuur/204342.php
Khm,
"Seitsmeliikmelises žüriis on kaks esindajat Eestist (Ivari Ilja ja Aleksandra Juozapenaite-Eesmaa) ning spetsialistid Saksamaalt, Leedust, Soomest, Hispaaniast ja Hiinast."
Lisagem ka seda, et on ka veel üks prantslane, kes töötab Genfis, on ka žürii liige.
Pascal Devoyon,
http://www.hyperion-records.co.uk/artist_page.asp?name=devoyon
un pianiste magnifique!
Geniushas, Petras, Lithuania. Bukletis on öeldud, graduated from the Lithuanian Academy of Music, tegelikult on lõpetanud Moskva Riikliku Konservatooriumi, kuhu läks kolmandalt kursuselt Leedu Konservatooriumist.
http://www.musicperformers.lt/vid.php3?menu_id=9&lang=en&at_id=14
Uskuge mind. Täpsustav info pärineb usaldusväärsest allikast.
Raekallio, Matti. Finland. http://www.hmt-hannover.de/studium/lehrende/index.htm
Tegelikult on ta kuulus soomlane, kes lihtsalt õpetab mh Saksamaal, kui täpne olla. Saksamaalt nagu tegelikult pole eriti kedagi...
Joaquin Soriano Villanueva - kui juba Manhattan School of Music, siis Madridi Konservatoorium nikuinii : http://www.fundacioneutherpe.com/soriano.htm .Võiks öelda, et kõik nad ringlevad maailma pianismi infolätetele üsna ligidal. Ka Pekingi Konservatooriumi esindaja, Ming Yang' i ei maksa alahinnata.
Eestist on auväärne esindus, Aleksandra Juozapénaite-Eesmaa ja Ivari Ilja, kelle otsustusvõimes ei kahtle keegi, ka teatavat leedulaste ülekaalu ei maksa nii professionaalsete inimeste puhul enam peljata;) pean neid mõlemaid eestlasteks, kuigi miski ütleb mulle, et nende kodakondsus on kõigepealt muusikamaailma oma, olgu rahvus milline tahes.
Põnev on.
Praeguse seisuga pole osalejaid just nii palju kui ajalehes mainitud, kuid seda juhtub igal konkursil. Isiksustest puudust ei ole. Ja palju head muusikat saab kõlama.

Juuni 5/6 2006

muusika meie kevadistel lavadel

2006-03-28T17:24:00.000+03:00

Eesti muusika päevad:
http://www.helilooja.ee/emp/06/index.php?section=1
Ja prantsuse muusiku päevad Eestis (tänatud olgu, kes vigase telereklaami lõpuks ekraanilt ära korjas...):
http://www.concert.ee/eesti/ek/kalender/kontsert.php?kid=2885&lhk=yk&a=2006&k=3

Viimast soovitan tõesti, klaverimäng saab pärast Alexandre Tharaud' kuulamist uue tähenduse.
Tulge lihtsalt kohale.

L.M.

2006-03-26T23:35:00.000+03:00

Muusiku kutses on momente, kus ta osutub hingede lepitajaks teispoolsusega, lohutajaks, nagu täna.
Poognad ehitavad silla maailmade vahele.
Ehk mõistame nii paremini ära- ja kohalolekuid.
...

Moscheles ja teised

2006-03-23T00:43:00.000+02:00

(Muide, Moschelese kohta -
http://www.classical-composers.org/cgi-bin/ccd.cgi?comp=moschele )

Rõõmu tegid täna mitmed asjad - kasvõi mõni rida läbikuulatud ja -tunnetatud muusikat, kõlavärvid ja nende muutumised. Dünaamika, mis sisaldas tõelisi erinevusi valju ja vaikse vahel. Püüd mõista heliloojapoolset atmosfääri anda seda edasi publikule. Algus on tehtud, nii mõnigi on juba õigel teel.
Kinnitust said ka vanad tõed -
ettevalmistus 200 % = laval õnnestumine 100%.
Ettevalmistus 100 % = laval õnnestumine ... % ?
Vahva.

Kevad

2006-03-20T21:13:00.000+02:00

Ärge ajage kogu aeg ainult omi asju... Looduses toimuvad ka tähtsad asjad.
http://www.looduseomnibuss.ee/pildid/2006/Index/sven-zacek-jaalind-s.jpg

Kahju ja häbi, et nii naftalõhnaline kevad siin Eestimaa rannikul seekord...
Aga ikkagi oma kevad.

Märts 20, 2006

Etüüdid

2006-03-15T23:41:00.000+02:00

Nädal veel ja õpilased astuvad jälle lavale... 22. märtsil, esituskunsti oskusi lihvima. Pöidlad pihku, öeldakse vist sel puhul.
Pöidlad ei tohi lamada*, muide.

* spetsiifiline väljend tehn. puudujäägi kohta klaverimängus.

Täna, 14.märtsil 2006

2006-03-14T17:00:00.000+02:00

http://epl.ee/artikkel_315487.html
Päev läheb ajalukku. Meri jääb meelde kui suur isiksus. Rahu talle.

Targemad inimesed tuletavad meelde

2006-03-12T19:25:00.000+02:00

Elus on kõige tähtsam armastus. Kunstniku, nagu ka sportlase, viib tippu 150-protsendine pühendumine. Kunst sünnib masendusest ja meeleheitest. Selleks, et helilooja hakkaks muusikat kirjutama, peab tal midagi viga olema. Viimane lause on Pärdilt, aga eelnevad mõtted kuuluvad Sirje Rungele.

Istudes praegu tagumises reas

2006-03-08T22:58:00.000+02:00

(tagumine rida ei kuule, peab mängima nii selgelt ja helisevalt, et kandub ka viimasesse ritta.)
Elamus : Sergei Prokofjev. http://www.classical.net/music/comp.lst/prokofieff.html
Äratundmine: Meloodia ilu ja harmoonia kargus - samad asjad, mis alati vaimustavad tema puhul. Mängulisus. Värvid. Tore oli. Õpilased mängisid. Võiksid rohkemgi neid mängida. Õpilased võiksid lihtsalt rohkem olla muusika sees. Kuulata, mõelda. Mängida pilli.

Sissejuhatus klaverimaailma

2006-03-08T22:33:00.000+02:00

Lugupeetud kohalviibijad,
oleme kokku tulnud, et sisse õnnistada Eesti esimene pianistlik-eluline, pseudofilosoofiline/pedagoogiline muusikaajakajaline veebipartituur. Ärgu mingi vale noot häirigu meid selles töös, sest muusika on täis valesid noote, mis inimkõrvadesse jõudnult tekitavad ülimalt õiget ekstaasi. Konsonantsid ei saa lõputult kesta! Elagu noodid, mis raputavad meid!