Polüfoonia

Eelmisest sissekandest jääb võibolla segane mulje.
Rohkem tahtsin esile tõsta seda taotlust ja võimalust, et polüfooniat mängida.
Polüfoonia on omaette filosoofia. Häälte võrdsusest räägitakse palju, aga mu meelest on oluline iga hääle erinev nägu. Ometi on iga hääl teemast rääkides/teemat mängides teema nägu. Teema on tõesti nagu jututeema, mille juurde ikka ja jälle tagasi tullakse.
Fuuga sarnaneb rohkem koosolekule kui vabale vestlusele. Fuugas ja ka koosolekul antakse teemale erinevaid kommentaare (teema ja kontrapunkt, dux ja comes), kuid ei eemalduta sellest pöördumatult (teema tuleb fuugas ikka ja jälle tagasi). Kogu aeg räägitakse asjast ja muud materjali põhjuseta sisse ei tooda (Interluudium - kohvipaus?).
Ja muuseas, kuulus 30-sekundi seadus - sõnasta oma probleem 30-le sekundile, et inimesed sind tähelepanelikult kuulaksid, on fuugades täidetud - vähe teemasid kestab rohkem kui 30 sek. Koosoleku pidajad võtku õppust.
No, omamoodi koosoleku ülesehitus (ekspositsioon, töötlus ja repriis) ja viisakus (vähemalt alguses räägitakse ükshaaval) on samuti täheldatav. Vaidlus võib võtta karmimaid toone kui kaks erinevat teemat korraga kõlavad, ent võidakse saavutada ka konsensus, kus eri teemad konsonantsel moel kokku kõlavad ja üksteist kommenteerivad või esinevad "kestvad kiiduavaldused" koosoleku otsuse suhtes (stretto) ...