emakeelepäev ja vihameelepäev - homme... on parem?

Meil on mitut sorti viha. Kõigepealt on meil (lihtsalt esimesena tuleb meelde) haritlasviha.
Sinna sisse ja alla käib alajaotusena kultuuriviha. Eriti on meil võõraviha, eriti venelasteviha ja tont teab mis vihad veel. Eesti filmi viha hakkab natuke ikka raugema , jumalad olgu tänatud.
Homovihast ei ole tükk aega midagi kuulda olnud, aga valitsusviha- see on see mis jääb.
Keski-viha on ka ja riigikoguviha. Politseiviha ja maksuametiviha. Aga haritlasviha kõrval on ju tegelikult ka rikkuriviha - ehk eestikeelses kirjanduses rohkem esinev tõusikuviha.
siis on meil muidugi juba rütmimõttes ilus kõrvuti panna rikkuriviha ja prükkariviha. Veel on viha meeste, naiste, pensionäride, ametiühingute ja maksumaksjate vastu. Oi, meil on äge prominendiviha. Ja Sirbi-viha. (See ajaleht, teate küll.)
Ja nüüd on meil ka doktorandiviha. Postimehest lugesin.

8.märts...Ikka sama

http://www.ei-ie.org/gender/en/calendarshow.php?id=122&theme=gender
(Sellelt lingilt palun lugege altpoolt ka.)

Huvitav ja ühtlasi kurb, et vaid üks protsent vastanutest ütleb tänases Postimehe küsitluses, et 8.märts on päev, mis aitaks teadvustada naiste probleeme.
kena on muidugi ka see, et 65 protsendi vastajate jaoks on see kena komme naisi meeles pidada.

Mehed, kes täna tulpidega ringi jooksevad, täidavad küll formaalset "normi", kuid maailm on nii suur ja mitmekesine. Alles paar päeva tagasi ilmus ju Postimehes A.-M. Penu artikkel naissoo olukorrast maailmas.
Ja meil, Eestis, kuidas meil lood on?. .. Las igaüks mõtleb ise edasi - vastavalt oma kogemusele ja ootustele.