Võililled ja muusika - kontserdisuve alga!

Tagasi Mäetaguselt, sõit oli meeleolukas!
Eestimaa loodus - kevadsuvine, äraõitsenud võililled teeäärtes, õitsvad sirelid ja õunapuud taluaedades...
Kontserdist niipalju, et tuli 1 (üks) kuulaja. Ning kuna kuulajate hulka asetus ka kontserdi korraldaja, rahvamaja juhataja, siis võib lugeda tõeseks tuntud lause - "kohal olid mõlemad kuulajad".
Kuid - kuulaja oli siiski tulnud, riietunud halli ülikonda ning tervitasin ja tänasin teda kättpidi ning tegin kava veidi lühema kui välja kuulutatud. Kuid oli ikkagi tore mängida - tundsin, et päris tühja hingega me sealt saalist ei lahkunud. Imelik küll, ent mulle jättis see kontsert väga hea tunde. Eks vist olukord oli kuidagi eriliselt inspireeriv - üks kuulaja muutub eriliseks.
Tegelikult pidavat Mäetagusel üldsegi talvel rohkem inimesi kontserdil käima. Nagu see maakohtades kipub olema - põllutööd juba täies hoos vist... 6 inimest saalis olevat üsna keskmine, 12 juba väga hea.
Kuid mõis on imeilus, just selline nagu mäletasin, laienemas veelgi -mõisahoones asuvale hotellile "Meintack" (Mäetaguse sajanditetagune nimi) tuleb juurde ujula jm.
Saal on väike, kuid stiilne, klassitsistlik, imeilusates kollastes toonides ning muidugi pähklipruun Estonia kabinet... Täiesti hea ja mängitav klaver, regulaarselt hooldatud. Rahvamaja juhataja on kultuuri soosiv ja meeldiv inimene, kahjuks varsti lahkumas ametist. Üliõpilaselt-doktorandilt üüri ei võetud. Maja ümbrus imekaunis ja hotell suvel puupüsti täis seminare, suvepäevi, turiste jm. Siis oleks ka kontsertidel muidugi parem minek, kui planeerida need kellegi suvepäevade kraesse, hahaa.
Lõpetuseks kinkis rahvamaja juhataja mulle tumepunase kunstroosi - "igaveseks mälestuseks sellest kuidas Te Mäetagusel kahele kuulajale kontserti andsite". Väga lõbus mu meelest. Tõesti jääb meelde.
Tagasisõit oli ilus - maastik ja seltskond pakkusid mõnusat vaheldust kiirpöörlevale oravarattale, mis jätkub homme õpilaste riigieksamiga - khm, harjutasin veel viimaseid kordi Mozarti KV 459 orkestrisaadet...

Kontserdielu

Eile kontsert Tallinna Keskraamatukogus - täiskava - Bartók, Brahms, Saar, Tubin. Kõik, keda kutsusin, tulidki kuulama. Isegi sünnipäevalaps - minu isa - tuli ilusti kohale.
Keskraamatukogu on väga hea kontserdikoht - maja personalipoolne suhtumine on ka ülimalt soosiv, muusikaosakonnajuhataja nimelt on väga meeldiv ja vastutulelik. Lisaks ei võeta seni õpilastelt/üliõpilastelt (veel?) üüri. Klaver on kabinet-Estonia, kuid üsna uus ja kvaliteetne.
Saal on hästi tore ja pidulik - klassikaline, nagu sellisele soliidsele vanale majale kohane.
Täna mängisin Bartókit ja Mart Saart Viimsi Muusikakoolis, kus tuttavaid õpetajaid meeldivalt mitu ning samuti juhtkonnapoolne soosiv suhtumine. Kool jättis väga hea mulje -nö uksest ukseni, sisenemisest väljumiseni. Klaver on vanem kontsert-Estonia. Saal väike, kuid puiduviimistlusega ning akustika meenutab suuremat saali isegi siis kui inimesed sees. Väga hea koht kevadel õpilaste eksamikavade "triikimiseks"...! Stopp...! Ärge nüüd kohe hakake trügima, jätkub kõigile, ainult maikuu on liiga täis alati. Tegelikult ei tohigi kontserte planeerida maikuusse - rikute endal kõige ilusama õuesolemise aja ära... Kuulge mu nõuannet, ma tean, mida räägin. Sel ajal võiks teiste kontserte kuulata ja siis oma murulapi peale tagasi lesima minna!

Tahaks tegelikult siinkohal häbelikult tunnistada, et mulle meeldib, et palju ilusaid lilli tuuakse pärast kontserti... Millegipärast tuleb meelde nõukaaja lapsepõlv kui õpetajale sai esinemise puhul viidud kolm kõverat alpikanni hõbepaberiga... Olid ajad.

Regionaalkultuuripoliitika elavnemine

Avinurme (Ida-Virumaa) Kultuurimajas on nüüd uhiuus Estonia kontsertklaver. Saal, astmetega lavaga ning meeldiva puiduvärvi kujundusega ning tõusva põrandaga publiku osas, sobib suuruselt isegi lausa kammerorkestri kontserdiks, iseasi kuidas publikuga lood on. Kuid uue klaveri saamine sellisesse kohta on tohutu mõjuga kultuurielule ja suurt tunnustust väärt.
Olin kohal klaveri nö sisseõnnistamisel - pidulik, fantaasiarikas ja tasemega üritus, esinesid pianist Štšura, balletiartistid, koorid, Tõnis Mägi. Palju õnne, Avinurme!

Fakt, lause, vaatevinkel, kitsas, objektiivne.

Objektiivselt, loodusteaduslikke fakte arvesse võttes, tegeleme meie, pianistid, ju kõigest umbes viimase 250 aasta jooksul surnud meeste loomingulise pärandiga.