Multikultuursus

Kuna ma pole kaua postitanud, siis räägin millestki, mis just paar päeva tagasi minu meeli köitis. Kaks pilti:
Esimene pilt - Mart Saare ausammas Tallinnas Kadrioru piiril. Selle haljasala ümber oli tõmmatud punavalgetriibuline lint ja haljasalale olid korrapäraste vahedega asetatud Husqvarna saed. Ilusad oranžid. Kiivritega isikud oranžides vestides näitasid kogunenud rahvasummale Husqvarna imetegusid ning paar kiivriga mehetükki olid lausa puu otsas, et demonstreerida nende imehead teravat saeketti ning ühtlasi ka Kadrioru puid harvendada.
Mart Saare büst seisis nagu ikka, jumala rahus ning vaatas seda nalja pealt.

Teine pilt. Tammsaare park, õhtune aeg, veel valge, Tammsaare ausamba ümber trallavad krišnaiidid , tilistavad ja trambivad, laulavad hare-hare krišna-krišna hare-rama hare-rama, taovad trummi, rahvahulk vaatab võlutult pealt. Tammsaarel ei kukkunud isegi pintsak õlgadelt maha...
Aga nad on vist iga päev seal - lihtsalt mina pole juhtunud nägema? Vabaduse platsilt käivad nad umbes poole kuue paiku läbi - iga päev.
Huvitav, et kohe samal päeval sellised linnamelu ja linnaelu pildikesed. Otsekui hüütaks eesti elule ja kultuurile otse tema kivist kurdi kõrva sisse: ÄRKA ÜLES; VANA, KEVAD KÄES.