Bruno Lukist ja temale pühendatud päevast

Kui melu möödas, on olnud aega sõeluda välja suurimad elamused. Kontserdist Bruno Lukk 100 jäi enam meelde Lembit Orgse - Bach, Toomas Vana - Mozart ning elamuste hulka võib lugeda ka kogu sündmusterohket päeva ja kontserti vallanud atmosfääri. See oli nagu vanasti - pisut pühalik. Kontsert kui päeva apoteoos oli hümn ilule, vaimsetele kõrguste püüdlustele muusika kaudu, mida võib pidada professor Luki suurimaks ideaaliks.

Ilmunud mälestusteraamat "Meistri haare. Mälestusi Bruno Lukist" on koostaja Maia Lilje sõnul ka raamat temast kirjutanud õpilastest endist. Mälestusi on ka väga erinevaid. Kuidas teisiti - Lukk ei suhtunud oma õpilastesse ühtmoodi. Ei puudu ka naljakad lookesed - ja kibedamad tõdemused. Palju on fotosid.
Tiia Järgi ettekanne konverentsil puudutas mh Luki "teeneid" Konservatooriumi ajaloos - nagu paljude õppejõudude vallandamine. Kui kellelgi oli halb ankeet, siis muidugi Lukil endal. Nagu paljusid, hoiti ka teda ilmselt kogu aeg sihikul. Oleme taasiseseisvumise järel paljude toonaste juhtivtegelaste suhtes võtnud leppimatu hoiaku - kui punane, siis punane, kui ikka töötas koos võimudega, siis ... me nendesse enam kuidagi hästi ei saa suhtuda. Aga Lukk ei kuulunud tegelikult parteisse ning T.J. sõnul oli Tallinna Riiklik Konservatoorium sõjajärgsetel tundlikel ja ohtlikel aastatel ainus rahvuskeelne konservatoorium N. Liidus. Kui oleks olnud teisiti, kui Lukk oleks talitanud teisiti, siis...
Siis oleks tulnud keegi teine ja teinud siia hoopis teistsugused koolkonnad, seltsimehed... Seda enam, et need koolkonnad olid kohe ukse taga valmis, laetud laskemoonaga, mis lõhkeb, kuuldes sõnu nagu "rahvuskultuur" või "demokraatia".
Aga - see aeg polnud oma jubeduses nii jube selleks, et keegi saaks 60 aastat hiljem siin mõnuga sõnu veeretada...
Mõtlema paneb, et muusika valdkonnas saaks nii palju ära teha integratsiooni heaks, on juba kuulda olnud küsimust - miks riik pole seda nuppu veel tööle pannud? Ma mõtlen, täielikult tööle pannud...
Ka Luki õpilaste hulgas oli mitmest rahvusest inimesi ning ta ise oli euroopaliku integratsiooni hea näide.
Võtaksime ehk õppust tema elust - oma juurte tunnetamisest oleme ehk ise aru saanud, kuid euroopalik integratsioon koos iseseisva mõtlemise ja avarama maailmanägemusega tuleks meile kasuks. Et saaksime tähistada veel palju "sadasid".

Bruno Luki päev

LAUPÄEVAL, 24.oktoobril 2009 tähistatakse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof. Bruno Luki 100 sünniaastapäeva.

Algusega 10.30 toimub I Bruno Luki nim. klaverikonverents
10.30 Konverentsi avamine, tervitused
10.45 Tiia Järg “Bruno Lukk: kujunemise aeg ja ruum”
11.15 Age Juurikas “Bruno Luki sidemed Venemaaga”
11.45 Vaheaeg 15 min.
12.00 Lembit Orgse “Bruno Lukk ja Bachi-mängu valikud”
12.30 Mart Ernesaks “Pedaal Bruno Luki õpetuses”
13.00 Vaheaeg 15 min.
13.15 Toivo Nahkur “Bruno Lukk ja Theodor Leschetitzky”
13.45 Arbo Valdma “Klaveriasjad, mis rääkimatagi selged on. Üleräägitud tõsiasjad interpretatsioonis ja klaverimängus”
15.00 Näituse “Bruno Lukk 100” avamine (0-korrusel)
16.00 Mälestusteraamatu „Meistri haare. Meenutusi Bruno Lukist“ ja CD „Bruno Lukk. Eesti klaverimuusika“ esitlus EMTA kammersaalis
18.00 Kontsert BRUNO LUKK 100 sarjast JUBILATE
EMTA kammersaalis
Esinevad Bruno Luki õpilased:

Lembit Orgse, Imbi Tarum, Jüri Alperten, Irene Lindi, Olga Tambre, Helin Kapten,
Martti Raide, Enn Kivilo, Leelo Kõlar, Evi Ross, Mati Mikalai, Mart Ernesaks, Toomas Vana, Kalle Randalu.
Kaastegev Merle Hillep (sopran).
Kontserdilt teeb otseülekande Klassikaraadio.
Sissepääs Bruno Luki päeva üritustele on tasuta.

Eesti oma Erkki-Sven Tüür

Oli väga hea meel, et ma ei jäänud ilma Erkki-Sven Tüüri juubelikontserdist...
Seda teekonda, mis tema muusikas on võimalik kaasa teha, ei saa päriselt kogeda vaid plaate kuulates, muusika võimsaim avaldumiskoht on siin ja praegu, otse, vaimujõu ja akustika koosvalitsuses, helivõngete ja - ei oskagi õiget sõna leida - aurade koosloitsimises. See on sündmus, mitte grammigi vähem. Ja nüüd olen ise kogenud vahetult, et tema muusika suudab mõjutada inimesi. Suudab mõtlema panna. Ja see ei olnud ainuke kord.

PAUL LEWIS Tamperes

Paul Lewis oli minu isiklik suur elamus Tallinnas Klaverifestivalil 2008. Soome -debüüdi tegi ta alles reedel, 9. 10. Tampere-Talos Mozarti Klaverikontserdiga A-duur nr 12. Tõeline loominguline vaim valitses laval, kandes oma sõnumid vaevata saali, tõeline fraseerimine ja legato, imeilus bel canto, kõnekad afektid, hea proportsioonitunnetus ja maitse - tegemist on maailma tipuga, kes samas jääb oma väljenduses lihtsaks, siiraks ja suursuguseks, nii mängus kui oma olekus ning kõnes.
On kuulda, et varsti teeb ta oma debüüdi Royal Festival Hallis
http://www.southbankcentre.co.uk/find/music/classical/tickets/paul-lewis-piano-45484

Tampere-Talo on väga uhke kontserdisaal - väljast uhkeldav valge, seest natuke ilusam kui väliskestast ootaks. Saal on tõusev, väga kõrge laega, viimistletud heleda puiduga, arvatavasti 1000-1500 kohta.
Olgu öeldud - Tamperes mängib ka eesti muusikuid ning Eri Klas on neile suurkuju, kes tõstis orkestri kaugelt kõrgemale tasemele ning saavutas Tampere linnalt ka seda, et selle orkestri isikkoosseisu suurendati oluliselt tema dirigendiksoleku ajal. Seepärast ripub kontserdimajas ka tema maalitud portree.

Berlioz

Tänane Berliozi "La damnation de Faust" - rabav teos, vapustav muusika. Imehea mezzosopran Stephanie Houtzeel. Inglissarve soolod - imehead. Puupuhkpillide koosmäng - viis pluss. Väga meeldiv tenor - Faust - Richard Carlucci. Metropolitani etendust (CC Plaza ülekandes) meenutades ei hakka võrdlema - lihtsalt ütlen, väga head stseenid olid täna viieteistkümnes - Margarethe stseen ning kaheksateistkümnes ja üheksateistkümnes - teekond kuristikku ja põrgustseen. Lätlastele sügav kummardus - " Latvija" segakoori (kunstiline juht Maris Sirmais) musitseerimine, fraseerimine ja prantsuse keele hääldus - suurepärane, (paldies!) Aitäh, ERSO, aitäh, Olari Elts!