Klaveritund

Rolf Plagge tund kulges väga töiselt, saksa keeles, vahepealsete inglisekeelsete "põigetega". Ega rohkem Schubertiga kursis inimest ei pea otsima - Austriast pärit, on õppinud ka Paul Badura-Škoda juures ning suurte kogemustega. Schuberti juures taotles ta täpsust, lihtsust, laulvust. Kõik. Niisama lihtne see ongi. ( Ja nüüd kõik klaveri taha- !).
Ka üks pikka kasvu klaveriprofessor ütles koridoris pärast seda tundi: ega enne ei tule see õige vabadus, kui ranguse tee on lõpuni läbi käidud...

Tegelikult sain teada negatiivsetest ja positiivsetest aktsentidest, mõnedest küsitavustest nooditekstis - kus väljaandjate arvamused lahku lähevad. Sain väga hea esinemiskogemuse. Mõte liikus kaasa, suutsin kohapeal kõike teha, mida professor nõudis...
Tegelikult selliseid häid ja täidetud päevi pole elus palju. Kus nii palju muutub.

Aga loodetavasti muutub paljugi kui doktorant saab aru, et Schubertiga töötades "voorus ei tohi magada", sest pole ingleid, kes vahti peaks (selle asemel on publik, kes mõtleb - oh, kui õudne ...). Muutub rohkem kui lihtsalt Schuberti sonaadi I osa. Kogu prisma muutub. Loodetavasti paremaks, täpsemaks, laulvamaks.

Meil on nii spetsiifiline eriala, et võiks arvata: see ei lähe kellelegi korda, mida ütleb Salzburgi klaveriprofessor eesti doktorandile suvalisel novembripäeval.
Võiks arvata, et see on nii kõrge kunst, et selle jaoks on raske leida juba nautijaid, rääkimata selle tegijatest.

Just selle küsimuse on Plagge endale selgeks mõelnud - there is no "because", ütles ta ühele teisele mängijale, kes tegi Raveli Sonatiini. Ära mängi millegi või kellegi pärast.

Mis oli veel Plagge juures kena - tema jutt ja olek polnud kuiv ega üleolev, vaid meeldiv. Austerlastel on vist mingi hea tuju geen, mis valab kõik mõnusa mahlase šokolaadikastmega üle - isegi kui ta ütleb midagi kriitilist, ei ole see ebameeldivalt üleolev ja külm, vaid selline asjalik-kaastundlik.
Professionaalse meistriklassitegijana ei hakanud ta kellegi käeasendit väänama ega kogu senist tööd ümber tegema. Õpilase enda isiksus sai vähe tähelepanu, sest 60 minutit ei ole piisav , et tegelda põhjapanevalt kõigi probleemidega. Kuid ühe või paar peamist asja, mille kallal enda juures töötada, ütles ta ikkagi igale mängijale.
Ja nüüd tõepoolest klaveri juurde...

Raske õppusel, kerge lahingus...

17.-21.11 Meistrikursus muusika-ja Teatriakadeemias - Rolf Plagge , klaver, Mozarteum...